Jäta menüü vahele Ligipääsetavus

Ole teadlik, kuidas viiakse läbi petukõnesid ning ära lange ohvriks! 

Langesid pettuse ohvriks?

Kuller küsib tähitud kirjale PINi? Ükski asutus ei palu ise sulle helistades PIN-koode sisestada. Parem kahtle kui kahetse. Rahandusministeerium
Eesti Pank teatab, et sind on petetud? Eesti Pank eraisiku rahaasjadega ei tegele ja sulle otse ei helista. Parem kahtle kui kahetse. Rahandusministeerium
Politsei kontrollib sularaha? Politsei ei küsi deklareerimiseks, loe üle ega võta hoiule sinu kodus olevat sularaha. Parem kahtle kui kahetse. Rahandusministeerium
Politsei helistab WhatsApp’is? Politsei ei võta sinuga kunagi WhatsApp’i või Telegrami teel ühendust. Parem kahtle kui kahetse. Rahandusministeerium
Investeering lubab kindlat kasumit? Liiga hea investeerimisvõimalus on tõenäoliselt pettus. Parem kahtle kui kahetse. Rahandusministeerium
Politsei kaasab salaoperatsiooni? Politsei ei tee sinuga salajast koostööd ega käsi midagi varjata lähedaste eest. Parem kahtle kui kahetse. Rahandusministeerium
Asutus käsib viia raha pakiautomaati? Pakiautomaati ei tohi panna dokumente, raha ja pangakaarte koos koodidega. Parem kahtle kui kahetse. Rahandusministeerium
Teenusepakkuja tahab lepingu ümber teha? Ole väga ettevaatlik, kui keegi soovib sinuga telefoni teel lepingut sõlmida. Parem kahtle kui kahetse. Rahandusministeerium

Langesid pettuse ohvriks?

Juhul kui oled langenud pettuse ohvriks, siis:

  1. Helista esmalt panka. Blokeeri oma pangakonto ja sulge pangakaardid. 
  1. Sulge vajadusel oma autentimisvahendid, et kelmid ei saaks sinu PIN1 ja PIN2 koode rohkem enam kasutada, juhul kui oled andnud kelmidele ligipääsu.
  1. Selgita välja, milliseid tehinguid on sinu autentimisvahenditega tehtud. Seda saad kontrollida siin: https://myid.skidsolutions.eu/ee/login/country-selection  ja Smart-ID tehinguid siin: https://portal.smart-id.com/login. 
  1. Kogu kokku kõik tõendid. Näiteks ekraanipildid, kelmi kontaktandmed, maksete andmed jmt. Kirjuta üles nii palju kui mäletad. 
  1. Teavita politseid. Kui rahalist kahju ei tekkinud, võid saata info kelmused@politsei.ee. Kui rahaline kahju on tekkinud, saad teha avalduse politsei kodulehel või lähimas politseijaoskonnas. Kiireloomulise ja vahetu ohu korral võid helistada ka hädaabinumbrile 112.
  1. Teavita ühtlasi ka Riigi Infosüsteemi Ametit e-posti aadressil cert@cert.ee kui pettus või pettuse katse toimus küberruumis (näiteks kelmid küsisid sinu PIN-koode, märkasid petulehte vm). 
  1. Kui laadisid kelmide juhendamisel alla mõne programmi, siis kontrolli seadet pahavara suhtes. Kahtluse korral tee täielik tehaseseadete taastamine. Vaheta oma paroolid ja lülita sisse kaheastmeline autentimine (2FA). 
  1. Ole valmis, et kelmid võivad proovida sinuga uuesti ühendust võtta, mõne muu petuskeemiga või pakkuda näiliselt abi (näiteks esitledes end juristina, kes lubab kaotatud raha tagasi tuua pärast seda kui maksad talle väikese tasu). Seega ole väga ettevaatlik ka edaspidi. 
  1. Ära unusta, et häbi peaks olema kelmil, mitte sinul. Räägi toimunust ka oma lähedastele, et neid pettuste eest paremini kaitsta. Juhul kui kelmid on pääsenud su e-posti või sotsiaalmeediasse, võivad nad saata sinu nimel petukirju. 
  1. Ära jää oma murega üksi. Kui vajad emotsionaalset tuge, siis pöördu julgelt ka ohvriabi poole, et oma murest rääkida.Ohvriabi kriisitelefon on kõigile tasuta – 116006.