Petukõned
Petukõned ehk kõnekelmused on tõusnud peamiseks pettuseliigiks, mille tõttu kaotavad Eesti elanikud ööpäevas kümneid tuhandeid eurosid. Kõned on muutunud väga usutavaks ning neid tehakse ka korrektses eesti keeles. Kelmid helistavad mõne riigiasutuse, organisatsiooni või panga nimel ning mõjutavad ohvrit ennast Smart-ID või Mobiil-IDga tuvastama ja tehinguid allkirjastama.
Video
Kuidas toimub mitmeastmeline petukõne?
Petukõne toimub enamasti mitmes etapis.
1) Esimeses kõnes helistavad kelmid mõne teenusepakkuja või riigiasutuse nimel ja paluvad midagi PIN-koodiga kinnitada või küsivad mingeid andmeid.
2) Järgmises kõnes väidetakse, et eelmine helistaja oli kelm ja inimese pangakontod on ohus. Tehingute peatamiseks palutakse tegutseda kiiresti ja järgida juhiseid (näiteks kinnitada tegevus PIN-koodide sisestamisega või logida panka sisse). Tegelikkuses saavad petturid seeläbi ligipääsu pangakontole, et seal tehinguid teha.
Selliste mitmeastmeliste petukõnede puhul esinevad kelmid erinevates rollides, mh ka politseinike või pangatöötajatena. Kelmid võivad võltsida telefoninumbrit ja brändi logo, mida kõne saajale kuvatakse. Usaldusväärsuse tekitamiseks võib väidetav politseinik või pangatöötaja näidata kaamerasse ka oma „töötõendit“ ning taustal võidakse kuvada politseivappi.
Samuti võidakse ohvril paluda oma sularaha, pangakaardid või dokumendid koju tulnud kullerile üle anda või need pakiautomaati viia. Kelmid võivad väita näiteks, et need on vaja viia uurimise ajaks turvalisse kohta või toimetada ekspertiisi või “sularaha omamine on karistatav“ ning seetõttu on see vaja üle lugeda ja deklareerida.
Mõnel juhul palutakse kannatanul kirjutada avaldus, kus palutakse kirjeldada, mis juhtus. Avalduses küsitakse ka kannatanu isiklikke ja temaga seotud inimeste andmeid ning millistes pankades ja millise kontojäägiga pangakontod tal on. Seeläbi saavad kelmid kiire ülevaade ohvri majanduslikust seisust.
Petturite eesmärk on hoida inimest kõnes võimalikult kaua, et kõne saaja ei jõuaks järele mõelda.
Ohvrit survestatakse kiiresti tegutsema ja teda mõjutatakse erinevatel viisidel. Näiteks:
- „hoiatatakse“ kahtlaste tehingute eest pangakontol;
- palutakse kanda raha “turvalisele” pangakontole;
- väidetakse, et ta on kaasatud salajasse politseioperatsiooni, millega võetakse ühtlasi ka kurjategijad vahele;
- survestatakse laadima oma seadmesse kaugligipääsu programmi, ettekäändel, et see aitab tuvastada viiruseid või petturlikke tehinguid;
- küsitakse raha lähedasega toimunud õnnetuse lahendamiseks;
- pakutakse head rahateenimise võimalust.
Kuidas petukõne ära tunda ja mida teha?
Mida teha, kui kahtlustad pettust?
- Ära sisesta ühtegi PIN-koodi ega kontrollkoodi mitte kuhugi.
- Helista panga ametlikul veebilehel olevale telefoninumbrile ja palu ülekanne tühistada ning konto blokeerida.
- Jaga pangaga, mis täpsemalt juhtus ja millist infot petturitele enda kohta andsid, et nad saaksid sind paremini aidata.
- Teavita Riigi Infosüsteemi Ametit cert@cert.ee.
- Teavita politseid pettuse katsest e-posti aadressile kelmused@politsei.ee. Kui oled saanud rahalist kahju, siis tee politseisse süüteoavaldus.
Petukõnede näiteid
Martin sai kõne end Tervisekassa töötajana esitlenud inimeselt. Mehele väideti, et tal on üle 1200 euro kasutamata ravihüvitist, mille ta saab mujale kanda. Mees käitus vastavalt juhistele. Tal paluti end Smart-IDga tuvastada, öeldi kinnituskood ja Martin sisestas PIN-1. Järgmisena sai ta kõne väidetavalt panga infoturbe osakonnast, kust öeldi, et eelmine Tervisekassa kõne oli pettus ja kelmide tabamiseks peab ta endale telefoni laadima AnyDesk programmi. Martin toimis ka seekord juhiste järgi, kuid pärast paaritunnist kõnet hakkas talle asi kahtlane tunduma. Ta helistas panka, kus soovitati suhtlus kelmidega lõpetada. Ühtlasi sai mees teada, et tema kontolt on tehtud 28 000 euro väärtuses tehinguid, mida pole enam võimalik tagasi pöörata.
Selles näites rõhub kurjategija inimese lootusele raha saada. Sealjuures kiirustatakse kõne saajat tagant, et inimene ei jõuaks mõtlema hakata. Kui võtta samm tagasi ja mõelda, kuidas toimivad Eesti riigiasutused siis, kas nad teevad selliseid telefonikõnesid või pigem saab inimene ise vastava asutuse iseteeninduskeskkonnas oma andmeid (sh Tervisekassa hüvitise jääke) kontrollida? Samuti ei palu ükski asutus isiklikku seadmesse telefoni teel mõnda programmi laadida.
Riina sai kõne, kus väideti, et tema tütar on põhjustanud liiklusõnnetuse ja nüüd on operatsiooni jaoks vaja 8000 eurot. Petturid saatsid Riinale lingi, mis viis panga õngitsuslehele. Seal tegi Riina ülekande kelmide kontole kinnitades tehingu PIN-2ga. Hiljem avastas Riina, et tema kontolt on kadunud veel 3000 eurot.
Selle näite puhul viib kurjategija inimese tugevasse stressiolukorda. Eesmärk on, et inimene ei mõtleks ega kontrolliks, kas tema lähedasega on kõik hästi, vaid kannaks kiiresti raha üle. Kui võtta hetk mõtlemiseks siis, kas Eestis peavad liiklusõnnetuse ohvrid või nende lähedased maksma haiglaravi eest enne operatsiooni või toimub ravi Tervisekassa või liikluskindlustuse teenuse pakkuja rahastusel?
Annale helistas end Tervisekassa ametnikuna tutvustanud isik ja väitis, et naise hüvitis on vaja järgmisesse aastasse üle viia. Isik pakkus, et saab selle ise ära teha. Annale öeldi Smart-ID kinnituskood, mis klappis tema telefonis kuvatud koodiga ning ta sisestas PIN-1. Peale seda helistas talle end pangatöötajana esitlenud isik, uurides, kas Anna on teinud tehingu summas 15 000 eurot. Kui Anna ärevaks muutus, rahustas „pangatöötaja“ teda öeldes, et tehing on blokeeritud. Delikaatse info turvalise käsitlemise ettekäändel suunas kelm vestluse WhatsAppi. Kui Anna kõhklema hakkas, saadeti talle pangatöötaja võltsitud töötõend ja öeldi, et temaga tegeleb edasi „politseinik“. „Politseitöötaja“ tegigi Annale videokõne, kus taustal oli näha Eesti lipp ja PPA vapp. Ühtlasi palus pettur tal ekraani jagamise teel esmalt panka sisse logida ning seejärel uus Smart-ID konto teha. Kõiki neid tegevusi saatsid „politseiniku“ julgustavad selgitused. Kui mitmetunnised kõned olid läbi saanud, tundus olukord Annale väga kahtlane ja ta otsustas panga ametlikule numbrile helistada, et selgust saada. Tuli välja, et tema isiklikult kui ka ettevõtte kontolt oli kokku tehtud ülekandeid 78 000 euro väärtuses. Tehingu summas 24 000 eurot sai veel peatada. Anna palus pangal kõik kontod kohe sulgeda.
Ka selles näites rõhub kurjategija inimese lootusele saada rahalist kasu. Esimeses kõnes kiirustatakse ohvrit tagant ning teises mõjutatakse jõupositsiooniga. Kui võtta aega mõtlemiseks, siis miks peaks Tervisekassa hüvitist telefoni teel üle kandma? Samuti, kas mõni ametnik suunaks suhtluse alternatiivsesse sõnumirakendusse? Politsei ei suhtle inimestega kungi WhatsAppi, Telegrami ega Viberi kaudu.
Jaan sai kõne väidetavalt Eesti Energiast, kust öeldi, et ta peab oma ettevõttele ostulepingu sõlmima. Sealjuures kasutas pettur Eesti Energia töötaja nime, mille võis leida ettevõtte kodulehelt töötajate nimekirjast. Seejärel sai Jaan kõne „elektrikult“, kes teatas, et seoses uue lepinguga oleks vaja elektriarvestid vahetada. Peale eelnevaid usutavaid vestlusi helistas Jaanile nüüd end Finantsinspektsiooni ametnikuna esitlenud isik, kellele oli teada ka Jaani ettevõtte nimi ja aadress. Kohtumise kinnitamiseks paluti Jaanil Smart-ID abil kinnitustaotlus allkirjastada. Seda Jaan ka tegi, lisaks paluti tal turvalisuse huvides oma pangakaart koos PIN-koodidega pakiautomaati toimetada. Viimane samm tundus Jaanile aga kahtlane ja otsustas sündmustest politseile teada anda. Politseist sai ta teada, et tegu on pettusega ja ta ei tohiks oma pangakaarti kindlasti posti panna. Jaan läks kohe ettevõtte pangakonto seisu kontrollima, ning avastas, et kontolt oli tehtud 15 000 euro eest kandeid. Ta helistas kohe panka, lasi tehingud tühistada ja konto sulgeda. Jaanil õnnestus pool kaotatud rahast tagasi saada.
Siin näites kasutab pettur reaalse inimese identiteeti, et ohvrit survestada. Samuti hirmutatakse inimest jõupositsiooniga. Kui järele mõelda, siis Eesti asutused ei palu lepinguid telefoni teel allkirjastada. Lepingud allkirjastatakse läbi ametliku iseteenindusportaali või e-kirja teel. Samuti tasub järele mõelda, miks peaks mõni ametiasutus kasutama pangakaardi liigutamiseks posti- või kullerteenust? Teise isiku panga- või ID-kaardi kasutamine ei ole lubatud, miks peaks mõni ametlik asutus küsima inimese panga- või ID-kaarti?
Naisterahvale helistati väidetavalt Elisa esindusest ning küsiti, kas ta on endale midagi tellinud. Seejärel öeldi, et ta ühendatakse SEB panga esindusega.
Järgevalt saabus kõne Whatsapp rakenduse kaudu väidetavalt SEB panga töötajalt, kes ütles, et kannatanu nimele on vormistatud laenud erinevates pankades ning tegemist on kelmusega.
Seejärel ühendati kannatanu väidetavalt politseitöötajaga. Politseinikuna esinenud kelm väitis, et kannatanu raha päästmiseks peab ta nüüd politseiga koostööd tegema ja selleks, et kurjategijad tabada, ei tohi ta juhtunust kellegile rääkida, ka mitte oma pereliikmetele.
Segadusse viidud ohver järgis juhiseid ja edastas oma pangakaardi tema koju tulnud kullerile. Kelmid vormistasid kannatanu nimele laene ja tegid ülekandeid erinevatele kontodele. Kahju kogusumma oli 11 000 eurot.
Eakale prouale helistati lauatelefonile. Talle räägiti, et tal on vaja pikendada STV lepingut.
Hiljem helistati prouale teiselt numbrilt ja tutvustati ennast politseiametnikuna. Politseinikuna esinenud kelm väitis, et eelmine kõne oli petturitelt. Kogu vestlus toimus prouaga vene keeles.
Prouaga rääkisid kordamööda meesterahvas ja naisterahvas, kes palusid kodus kokku pakkida sularaha, sest seda peab deklareerima. Proualt küsiti tema kodust aadressi ja sularahale tuli järgi kuller, kelleks oli oli meesterahvas.
Hiljem helistati prouale uuesti ja küsiti, kas kodus on veel sularaha ja et kogu raha tuleb deklareerimisele saata, vastasel juhul konfiskeeritakse raha ära. Teisel korral tuli ukse taha uuesti sama meesterahvas, kellele kannatanu andis kogu kodus oleva sularaha. Kuller pidi väidetavalt raha tooma tunni aja jooksul tagasi.
Kokku tekitati kannatanule kahju 12 690 eurot.
Kelmide lood on ajas kiiresti muutuvad.
Näiteks tehakse ka selliseid petukõnesid, kus pakutakse tasuta jäätmevedu järgneva poole aasta jooksul. Kõne saajal palutakse ennast tuvastada ja sõlmida kokkulepe PIN-koodidega.
Sellele järgnevad kõned WhatsAppi kaudu, kus kelmid väidavad end olevat panga- või politseitöötaja.
- Ära jää oma murega üksi!
- Võta ühendust võlanõustajaga, kui oled sattunud kelmide käe läbi võlgadesse, mida sul on raske tagasi maksta.
- Kui vajad emotsionaalset tuge, siis pöördu Ohvriabisse. Ohvriabi pakub psühholoogilist esmaabi telefoni ja chati teel ning jagab infot abi saamise võimaluste kohta.