Küberturvalisuse soovitused lapsevanemale

Selleks, et laps oskaks internetis iseseisvalt ja ohutult toimetada, peab ta õppima ära tundma võimalikke riske ja teadma, kuidas erinevates olukordades käituda. Kõige olulisem turvameede lapse digimaailmas ei ole siiski ükski rakendus ega seadistus, vaid usalduslik suhe lapse ja vanema vahel. Kui laps tunneb, et võib murede või küsimustega alati vanema poole pöörduda, on tal lihtsam teha internetis turvalisemaid valikuid.

Teemad, millele soovitame lapsevanematel mõelda:

• Oluline on lapsega suhelda – ükski nutiseade ei asenda lähedast suhet oma vanemaga. 
• Liigne ekraaniaeg võib mõjuda halvasti lapse heaolule ning võib ohustada tema füüsilist ja vaimset tervist.
• Kohanda digiturvalisusega seotud arutelusid vastavalt lapse vanusele. Lapse digioskused ja internetikasutuse harjumused arenevad koos vanusega, mistõttu peaksid ühtlasi ka turvareeglid ja vanema tugi muutuma vastavalt lapse arengule, liikudes kontrollimiselt rohkem juhendamise ja usaldusliku vestluse suunas. Väiksema lapse puhul on oluline luua turvalised esimesed kogemused, valida sobivad rakendused ning õpetada lihtsaid põhimõtteid, näiteks mitte suhelda võõrastega ja küsida probleemide korral abi. Algklassieas tasub rohkem rääkida paroolide hoidmisest, privaatsusest ja piltide või muude andmete jagamisega seonduvast. Samuti tasub rääkida sellest, kuidas on oluline mõelda kriitiliselt ehk et ei tohi pimesi uskuda kõike, mida internetis kuuled või näed. Teismelise puhul muutuvad olulisemaks teemad nagu digitaalne jalajälg, sotsiaalmeedia kasutamine, veebisuhtlus ja iseseisev riskide hindamine. Kui laps hakkab kasutama ID-kaardi PIN-koode, on oluline rääkida temaga finantspettustest ja oma andmete kaitsmisest. Laps ei tohiks kinnitada PIN-koodiga toimingut, millest ta aru ei saa või mida ta ise ei algatanud.
• Viisakusreeglid kehtivad ka internetis. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, et laps ei satuks küberkiusu ohvriks või ei osutuks ise küberkiusajaks. 
• Ole ise oma käitumisega lapsele eeskujuks nii teistest inimestest rääkides või kirjutades, sotsiaalmeediasse pilte postitades (arvesta lapse privaatsusega!) kui ka seadmete ja kontode turvalisusega tegeledes.
• Internet on avalik keskkond ning sinna jõudnud pilti, videot või kommentaari võib olla hiljem väga keeruline või isegi võimatu täielikult eemaldada. Õpeta laps kriitiliselt mõtlema, mida ja kellele sotsiaalmeedias või suhtlusrakenduses jagada. Ka väga turvalisena reklaamitud rakendustes jagatud sisu võib jõuda avalikkuseni, näiteks kui keegi teeb sellest ekraanipildi või jagab seda edasi. Suuna last enne postitamist mõtlema, kas ta oleks nõus, et sama pilti või sõnumit näeksid ka vanaema või kooli direktor. Kui vastus on ei, tasub postitamisest loobuda.
• Räägi lapsega sellest, miks ei tasu internetis jagada oma asukohta, kodust aadressi, kooli nime ega muid isikuandmeid. Samuti võiks üle vaadata, kes näevad lapse postitusi ja profiili.
• Austa oma lapse privaatsust ja mõtle enne lapse kohta piltide ja info jagamist, kas laps sooviks seda infot tulevikus internetis näha. Lapse digitaalne jalajälg hakkab kujunema juba enne seda, kui laps ise internetti kasutama hakkab.
• Laps võib internetis kokku puutuda ebasobiliku sisu ja halbade kavatsustega võõrastega. Lapsele tasub selgitada, et internetist leitud pildid ja tekstid ei pruugi olla päris. Tehisintellekti abil saab luua väga realistlikke pilte, videoid ja helisalvestisi (deepfake), mistõttu tasub enne info jagamist või uskumist mõelda, kust see pärineb ja kas seda allikat saab usaldada. Internetis kohatud inimesed ei pruugi olla need, kellena ennast esitlevad (näiteks täiskasvanud 60-aastane mees võib esitleda end 13-aastase tüdrukuna).
• Selgita lapsele, et internetis levivad pettused ja aita tal neid ära tunda. Loosimised ja liiga head pakkumised on tõenäoliselt pettused, millega üritatakse andmeid ja raha välja petta. Samuti tasub olla ettevaatlik linkide ja manustega, mida edasi saadetakse.
• Ole osavõtlik – tunne huvi, mida laps seadmes teeb ja milliseid rakendusi ta kasutab. Mängi või surfa temaga internetis koos, et teada saada, mis last huvitab ja hoiata teda võimalike ohtude eest.
• Loo lapsele turvaline keskkond, et ta julgeks tulla rääkima, kui temal või mõnel tema sõbral on midagi juhtunud või ta soovib lihtsalt midagi arutada. Nõnda saad olla talle keerulises digimaailmas toeks.
• Leppige kokku ja kehtestage realistlikud reeglid – kui palju ja millal laps võib seadet kasutada, milliseid veebilehti ta tohib külastada ja mida ta võib seal teha. Vaadake need reeglid regulaarselt üle, sest lapse kasvades muutuvad tema vajadused ja oskused. 
• Hoolitse selle eest, et lapse seade oleks kaitstud ja selgita lapsele, miks see vajalik on. Kontrolli, et seadmel oleks peal ekraanilukk ja uuendused tehtud. Loe lähemalt ITvaatlik.ee portaali artiklist “Nutiseadmete turvalisus“.
• Õpeta lapsele, kuidas oma kontosid kaitsta ja mõelda välja tugev ja turvaline parool. Ka lapse mängukeskkondade ja koolirakenduste kontod on väärt kaitsmist. Selgita, et üht ja sama parooli ei tohiks kasutada erinevate kontode jaoks ja  enda salasõnu ei tohiks teistega jagada. Kui lapse areng seda võimaldab, õpeta teda kasutama kaheastmelist autentimist (2FA) ja paroolihaldurit. 

Täpsema info ja juhendmaterjali leiad just laste digimaailma käsitlevatest materjalidest ja keskkondadest.

Valmista lapse esimene nutiseade turvaliselt ette

Lapse esimene nutiseade on oluline samm tema digimaailma iseseisvumisel. Selle turvaline seadistamine aitab luua head harjumused kohe algusest peale. Hiljem reegleid ja piiranguid kehtestada on juba oluliselt keerulisem. Enne lapsele nutiseadme andmist seadista see koos lapsega turvaliseks:

• loo lapsele eraldi kasutajakonto;
• aktiveeri ekraanilukk;
• seadista automaatsed uuendused;
• kontrolli privaatsusseadeid;
• paigalda ainult vajalikud rakendused;
• vaata üle rakenduste õigused;
• seadista lapse vanusele sobivad perehalduse funktsioonid (nt Apple Family Sharing, Google Family Link, Microsoft Family Safety), mis aitavad hallata rakenduste paigaldamist, ekraaniaega ja muid turvaseadeid;
• räägi lapsega talle arusaadavalt läbi nutiseadme kasutamise reeglid ja selgita talle, miks need on vajalikud ning kuidas ta saab ise oma telefoni, andmeid ja kontosid kaitsta.

Turvaliselt internetis

RIA on välja andnud lastele (vanusele 7–11) ja lapsevanematele mõeldud eestikeelsed juhendmaterjalid, mida on võimalik alla laadida ja koos lapsega läbi töötada.

Tarkvanem.ee

Tervise Arengu Instituudi loodud infoleht, kus on toodud digimaailma teemad vanusegruppide kaupa.

Targalt internetis portaal

Eesti Lastekaitse Liidu hallatav portaal, kus leidub juhendeid nii väiksematele lastele, teismelistele kui ka lapsevanematele.

Raamat “Suur digiseiklus”

Laste digiturvalisuse toetamiseks valminud ennetusraamat „Suur digiseiklus“. 

Tagasi Kooli e-tunnid

Unejutuna kuulamiseks või üheskoos vaatamiseks leiab veebilehelt “Tagasi Kooli” e-tunde, kust on avaldatud lastele suunatud loenguid nii pettuste, tehisaru, küberkiusamise, paroolide hoidmise kui ka muude teemade kohta.