Kuidas ennast kaitsta?

Üheksa sammu, mida saad kohe täna ära teha, et end tulevikus pettuste eest paremini kaitsta:

Vaata itvaatlik.ee lehel kirjeldatud levinumaid pettuste liike, et õppida ära tundma ohumärke, mis on seotud õngitsuste, investeerimispettuste ja petukõnedega.

Kindlasti vaata üle ka petukõne video. Mitmastmelise petukõne puhul helistavad kelmid samale inimesele mitmeid kordi, teeseldes erinevaid rolle (näiteks kuller, politseinik ja pangaametnik). Jaga seda petukõne videot kindlasti oma lähedastele.

Määra pangas võimalikult väike limiit, mis ei ületaks sinu tegelikke igapäevaseid vajadusi.

Lülita sisse panga teavitused tehingute kohta. See võimaldab kelmi poolt tehtud tehingu kiiremini avastada ja reageerida.

Lülita oma e-posti, sotsiaalmeedia ja muudel kontodel sisse kaheastmeline autentimine (2FA). Isegi kui parool lekib, ei saa kelm ainult parooli teades veel sinu kontole sisse.

Muuda oma paroolid tugevaks ja unikaalseks. Ära kasuta igas keskkonnas sama parooli. Kui ühest keskkonnast parool lekib, siis saab kelm siseneda selle parooliga ka sinu teistele kontodele. Näiteks võib kelm kinnitada sinu e-posti konto kaudu sinu teiste kontode paroolide muudatusi või saata sinu nimel välja petukirju sinu lähedastele.

Hoia oma seadmed ja tarkvara uuendatuna.
Piira enda kohta avalikult leitavat infot, mida pettur võib kasutada usutava petukõne või -kirja koostamiseks.
Lepi lähedastega kokku salasõna või kontrollküsimus. Kui kahtled, kas sulle helistab või kirjutab sinu pereliige, siis aitab see kiiresti selgeks teha, kas tegemist võib olla hoopiski kelmidega. Ära usalda numbrit või nime, mida helistaja andmetena kuvatakse – need andmed võivad olla võltsitud (spoofing).