Väljapressimised

Laias laastus võib internetis eraisikute vastu korraldatud väljapressimised jagada kolme liiki, millest esimesed kaks kuuluvad organiseeritud kuritegevuse alla:

• Seksuaalsantaaži (sextortion) kirjad on rämpsposti stiilis väljapressimised, kus kurjategijad saadavad massiliselt laiali hirmutavaid kirju, milles väidetakse, et kirja saatja valduses on sihtmärgi kohta tundlikku infot (kompromiteerivad videod, kasutaja arvutist leitud täiskasvanutele mõeldud sisu, politseis toimuv menetlus) ning loodetakse, et ohver hakkab kartma ja vastab kirjale või maksab nõutud summa.
• Seksuaalsantaaži (sextortion) skeemid on väljapressimisskeemid, kus kurjategijad meelitavad sihtmärki avaldama mingit kompromiteerivat sisu (näiteks ahvatleb noore naisena esinev kurjategija meessoost sihtmärki tegema videokõne ja paljastama privaatseid kehaosasid) ja kohe, kui video või foto on olemas, ähvardatakse see saata sihtmärgi lähedastele või avaldada sotsiaalmeedias.
• Üksikisikute või väiksema tuttavate grupi (näiteks ekspartnerid, klassikaaslased, aga ka internetis kohatud juhututtavad) korraldatud väljapressimine, kus kasutatakse suhte ajal saadud kompromiteerivat materjali, mis võib olla nii sihtmärgi enda poolt saadetud kui ka tema seadmest varastatud). Sellised väljapressimised toimuvad sageli ka lastevahelistes küberkiusujuhtumites

Järgnevalt on toodud täpsemad kirjeldused erinevate kübermaailmas levivate väljapressimiste kohta, nende vältimisvõimalused ja tegevusjuhised ohvriks langemise korral.

Seksuaalsantaaži (sextortion) kirjad

Tegu on petturite seas küllaltki populaarse väljapressimiskirjaga, mida saadetakse laiali massiliselt ja sisuliselt on tegemist rämpspostiga. Nende kirjade eesmärk on sihtmärgilt raha välja pressida, kasutades erinevaid hirmutamistaktikaid. Tihtipeale kirjutavad petturid, et neil on õnnestunud sinu arvutisse sisse häkkida ning nad on sind filminud ebasündsaid asju tegemas või on nad leidnud sinu arvutist lapsi kujutavat pornograafilist materjali ja kui sa keeldud neile raha maksmast, siis nad saadavad need ebasündsad videod/pildid sinu sõpradele ja kolleegidele või politseile.

Seksuaalsantaaži kirjade puhul kasutatakse mitmeid viise, et külvata paanikat ning rõhutada kirja tõsidust. Üldjuhul sisaldavad need kirjad mingit infot sinu kohta (näiteks saadetakse kiri sinu enda aadressilt ja sisaldab sinu kunagist parooli mõnes süsteemis, mis on saadud mõnest andmelekkest), ähvardust ja viidet, kuhu raha kanda. Petturid loodavad, et inimene läheb paanikasse ja maksab nõutud summa.

Üks näide on toodud siin:

Kuidas seksuaalsantaaži kirju vältida?

Seksuaalsantaaži kirjad on üldjuhul tavapärane rämpspost ja täielikult neid vältida ei õnnestu. Selleks, et niisuguse kirja peale mitte ehmuda ja liigselt muretsema hakata, tasub hoida oma digitaalne jalajälg minimaalne ning hallata oma digitaalset elu teadlikult.

Mida teha, kui oled saanud seksuaalsantaaži kirja?

Seksuaalsantaaži kirja puhul ei ole muretsemiseks põhjust: tegemist on üldjuhul võltsitud e-kirjaga ja CERT-EE soovitab selliseid kirju ignoreerida. Meile teadaolevalt ei ole olnud ühtegi intsidenti, kus e-kirjas toodud ähvardus oleks ellu viidud. Kui petturitel oleks päriselt tõsi taga ning neil oleks sinu kohta mingeid kompromiteerivaid materjale, siis nad oleks need materjalid juba esimese kirjaga kaasa pannud.

Seksuaalsantaaži skeemid

Seksuaalsantaaži ehk sextortioni väljapressimisskeemid on küberkuritegevuse üks vorm, kus kurjategijad meelitavad sihtmärki avaldama mingit kompromiteerivat sisu (näiteks ahvatleb noore naisena esinev kurjategija meessoost sihtmärgi tegema videokõne ja paljastama privaatseid kehaosasid või saadetakse kasutajale pornograafilisi pilte ja hiljem väidetakse, et see on pedofiilia). Tundliku video või foto kättesaamisel asuvad kurjategijad kohe ähvardama, et saadavad selle info sihtmärgi lähedastele või avaldavad sotsiaalmeedias kui sihtmärk ei maksa kurjategijate nõutud summasid. Selliseid skeeme viivad läbi kuritegelikud organisatsioonid, kus on selge tööjaotus (üks meeskond manipuleerib ohvri videot tegema ja teine tegeleb pärast väljapressimisega).

Kuidas ennetada seksuaalsantaaži ohvriks langemist?

• Mõtle, millist sisu ja kellele sa internetis saadad ja kellega videokõnesid teed.
  • Arvesta võimalusega, et suhtluse teine osapool ei pruugi olla hoopiski see, kes ta enda väitel on. Näiteks ilusa tüdruku profiili taga võib peituda toatäis küberkurjategijaid mõnest eksootilisest riigist.
  • Kui keegi saadab sulle veebis erootilist sisu ja küsib vastu sama, siis mõtle, mida sa teeksid sarnases olukorras reaalses maailmas? Kas ignoreeriksid sellist inimest, või võtaksid hetk tagasi kohatud võõra ees ennast alasti?
• Jäta kogu seksuaalsusega seotud sisu päris maailma, väldi erootiliste ja pornograafiliste piltide ja videote saatmist, sekstingut (seksuaalse sisuga sõnumite saatmist) jms.
  • Blokeeri internetis inimesed, kes saadavad sulle erootilist sisu, sest kurjategijad võivad saata alasti pilte ja hakata hiljem ka selle pealt raha välja pressima.

Mida teha, kui oled langenud seksuaalsantaaži ohvriks?

Seksuaalsantaaži ohvrid loodavad sageli, et kui väljapressijatele maksta, siis see lahendab probleemi ja väljapressijad kustutavad kompromiteeriva materjali. Tavaliselt aga nii ei juhtu ja maksmine annab väljapressijale vaid teada, et sihtmärk on valmis raha välja käima ja teda saab veel rohkem survestada. Kui oled sattunud seksuaalsantaaži sihtmärgiks (või on ohvriks sinu laps), siis:

• Katkesta suhtlus kurjategijaga ja blokeeri tema konto.
• Kuigi sedalaadi rünnakud on üldiselt piiriülesed ja kurjategijate tabamise ning raha tagasi saamise võimalused on väga väiksed, tasub ikkagi teha avaldus politseisse. Küberruumis toimuva väljapressimise osas saab nõu ka oma piirkonna veebipolitseinikult.
• Räägi oma lähedastele, mis on juhtunud. See võib olla piinlik, aga just seda piinlikkust kasutavadki ründajad ära.

Inimestevahelised väljapressimised

Üksikisikute või väiksema tuttavate grupi (näiteks ekspartnerid, klassikaaslased, aga ka internetis kohatud juhututtavad) korraldatud väljapressimiste puhul kasutatakse suhte ajal saadud kompromiteerivat materjali, mis võib olla nii sihtmärgi enda poolt saadetud kui ka tema seadmest varastatud või tema käest pettusega välja meelitatud. Eesmärgiks võib olla ohvrilt raha, uue kompromiteeriva materjali või mõne muu asja saamine.

Inimestevahelised väljapressimised on sageli ka osa lastevahelistest kooli- ja küberkiusujuhtumitest. Seega on oluline, et vanemad selgitaksid lastele, kuidas ennast hoida ja mida teha, kui satutakse väljapressimise sihtmärgiks.

Kättemaksuks või mõnel muul isiklikul ajendil toimuva väljapressimise ohtu on võimalik oluliselt vähendada, jälgides oma käitumist ja materjali, mida enda kohta jagame. Küberruumis tuleks arvestada järgmist:

• Postita ja edasta sõnumirakendustes vaid sellist materjali, mille avalikuks tulek ei kahjusta kedagi. Kontrollküsimusena võid enne postitamist mõelda, kas sul on piinlik, kui edastatavat materjali näeb näiteks ülemus või vanaema.
• Jäta kogu seksuaalsusega seotud sisu reaalsesse maailma, väldi erootiliste ja pornograafiliste piltide ja videote saatmist, sekstingut (seksuaalse sisuga sõnumite saatmist) jms.
• Ära luba endast teha kahtlase väärtusega videoid ega pilte ka näiteks pidudel või privaatsematel hetkedel isegi siis, kui teine osapool seda väga soovib ja tundub sõbralik.
• Selgita lastele, et kõik, mis jõuab internetti (nii erinevad sotsiaalmeediarakendused kui ka suhtlusrakendused) jääb sinna alles ja võib jõuda kelleni iganes.

Mida teha, kui oled langenud väljapressimise ohvriks?

Väljapressimine on kuritegu ja väljapressimise eest vastutab väljapressija, mitte sihtmärk.
Väljapressimise sihtmärk tunneb enamasti hirmu ja piinlikkust ning eelistaks tekkinud olukorda varjata või väljapressijale järele anda, et probleem kaoks. See aga üldjuhul ei tööta, vaid julgustab ründajat. Kui oled sattunud väljapressimise sihtmärgiks (või on ohvriks sinu laps), siis:

• Ignoreeri väljapressijat ja blokeeri ta konto.
• Tee avaldus politseisse. Küberruumis toimuva väljapressimise osas saab nõu ka oma piirkonna veebipolitseinikult.
• Räägi oma lähedastele, mis on juhtunud. See võib olla piinlik, aga võtab väljapressijalt ühe põhilise relva ning võimaldab lähedastel sind toetada.
• Kui väljapressimise ohvriks on laps, siis talle on see olukord väga raske ja võib lõppeda tõsiste tagajärgedega. Ole lapsele toeks ja väldi temaga pahandamist – ükskõik, mida ta on valesti teinud, et sellisesse olukorda jõuda.