Investeerimispettused

Viimastel aastatel on investeerimispettuste hulk teinud Eestis märkimisväärse kasvu. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed 2024. aastal investeerimiskelmustega üle nelja miljoni euro ja 2025. aastal üle kuue miljoni euro. Tegelik kahju võib olla märksa suurem, kuivõrd kõik kannatanud ei pöördu politseisse.

Mis on investeerimispettus?

Investeerimispettuse korral meelitatakse ohvrit pealtnäha väga hea raha kasvatamise võimalusega, lubades väikest või olematut riski ja garanteeritud tootlust, mis on erakordselt suur. Kurjategijate tegelik eesmärk on aga ohvri raha varastamine. Selliste investeerimisvõimalustena võidakse pakkuda krüptovara, aktsiaid või võlakirju, mida kurjategija esitleb sageli kui uut toodet, tehnoloogiat või ärivõimalust.

Investeerimispettuste reklaamid ja veebilehed, samuti telefoni teel toimuv suhtlus, on enamasti väga professionaalsed. Nende põhjal on keeruline eristada investeerimispettust legaalsest investeerimisvõimalusest. 

Milliseid kanaleid kelmid kasutavad?

Inimene võib saada ahvatleva investeerimispakkumise mitmel moel, näiteks telefoni või e-kirja teel, sotsiaalmeedias või veebis liigeldes.

Sotsiaalmeedias levivad investeerimispettused sageli võltsitud uudistelehe artiklitena. Kelmid on peitnud artikli sisse väga osavalt vihjeid mõne uue või suurepärase investeerimisvõimaluse kohta. Nii jääb ohvrile mulje, et ta on sellise võimaluse täitsa ise avastanud ja keegi teine sellest pakkumisest lihtsalt veel ei tea. Kuid tegelikult on see lõks, mille kelmid on osavalt üles seadnud.

Seepärast peab kontrollima veebilehe aadressi täht-tähelt ja vältima kahtlaste linkide avamist.

Allpool on toodud mõned petulehtede näited, mille puhul ei avanenud õige “err.ee”, “delfi.ee” või “fin.ee” ehk Rahandusministeeriumi veebileht, vaid hoopiski võltsing. Kelmid võivad muuta veebilehe aadressis ära üheainsa tähe. Kui märkad investeerimispettusega seotud veebilehte, siis edasta link e-posti aadressile cert@cert.ee. Sinu teavitus on oluline, et Riigi Infosüsteemi Amet saaks internetist petulehti eemaldada.

Ühtlasi on levinud ka meetod, kus petturid kirjutavad ohvrile sotsiaalmeedias sõnumeid ja loovad usaldusliku suhte, misjärel viiakse jutt tulusale investeerimisvõimalusele.

Seega on investeerimispettuse tuvastamisel oluline veenduda allika või kanali usaldusväärsuses, mille kaudu pakkumine sinuni jõudis.

Kui märkad sotsiaalmeedias investeerimisega seotud libakontot, -lehte, -postitust või reklaami, siis tee sellest kuvatõmmis, kopeeri veebilink ja edasta see info veebipolitsei DSA e-posti aadressile dsa@politsei.ee.

Saates info aadressile dsa@politsei.ee, hindab veebipolitsei edastatud sisu ja võtab vajadusel ühendust vastava sotsiaalmeediaplatvormiga. Juhul kui tegemist võib olla kelmuse, libakonto, petturliku reklaami või muu ebaseadusliku sisuga, saab politsei vastavalt juhtumi asjaoludele ja õiguslikule alusele taotleda sisu eemaldamist või sellele ligipääsu piiramist. Pöördumisele peaks alati lisama konkreetse veebilingi ja kuvatõmmised. 

Kui oled juba pettuse ohvriks langenud või kandnud petturile raha, siis ei asenda e-posti aadressile dsa@politsei.ee kirjutamine politseile avalduse esitamist – sellisel juhul tuleb esitada politseile ka kuriteoavaldus.

Kuidas investeerimispettus toimub?

Ohver suunatakse edasi investeerimisplatvormile (selleks võib olla veebileht või hoopis rakendus, mis võib olla kättesaadav ka täiesti ametlikus rakenduste poes).

Ohver teeb kelmide loodud platvormile pahaaimamatult sissemakse, sisestab enda isikuandmed või pangakonto andmed. Tihtipeale saab ohver pettuse jooksul kelmilt ka telefonikõne. Kurjategijad loovad ohvriga usaldusliku suhte ja kasutavad ära tema väheseid finantsteadmisi, et mõjutada tema investeerimisotsuseid.

Esialgu võib kõik õnnestuda. Ohver võib saada investeeritud raha tagasi koos uskumatult suure kasumiga. Tegelikkuses püütakse seeläbi vaid tema usaldust võita ja ahvatleda tegema veelgi suuremaid sissemakseid.

Hiljem ei saa ohver oma raha enam investeerimisplatvormilt kätte. Tal palutakse teha hoopiski täiendavaid makseid (näiteks teenustasu, rahapesu tõkestamise lisatasu, maksude tasumise vm ettekäänetel). Kelmide eesmärgiks on saada ohvrilt võimalikult suur rahasumma kätte. Kuid pärast seda, kui täiendavad maksed on laekunud, suhtlus katkestatakse ja ohver jääb oma rahast ilma.

Kelmid võivad lubada aidata raha tagasi saada

Nii investeerimispettuse kui ka teiste petuskeemide puhul peab olema ka hilisemalt väga ettevaatlik. Ohvriga võidakse uuesti ühendust võtta, andes talle lootust kaotatud raha tagasi saada.

Näiteks esitletakse ennast juristi, investeerimisnõustaja või mõne muu töötajana, kes tuleb olukorra lahendamisel appi. Tegemist võib olla aga taaskord hoopis kelmidega. Tulemusena võib ohver kaotada veelgi rohkem raha.

Ohumärgid:

• saad telefoni-, sotsiaalmeedia- või suhtlusrakenduse kaudu investeerimispakkumise, mis tõotab kiiret tasuvust ja turvalist investeeringut;
• lubatakse väga suurt tootlust või kindlat kasumit;
• lubatakse ainulaadset, personaalset või salajast võimalust;
• survestatakse tegutsema kiiresti, kuna pakkumine on saadaval lühikest aega või pakutakse lisaks “boonusraha”;
• investeerimisplatvormi, pakutava toote või ettevõtte kohta ei leia lisainfot ega kommentaare või need ei pärine erapooletust allikast;
• suhtlus võib toimuda võõrkeeles ja keeldutakse üle minemast eesti keelele;
• ei sõlmita lepingut ega jagata investeerimistingimusi;
• palutakse paigaldada oma seadmesse tarkvara, mis tegelikkuses võimaldab kurjategijal seadet kontrollida;
• investeerimispakkumisest keelatakse rääkida teistele.

Kuidas ennast kaitsta?

• Kui sulle helistatakse ootamatult investeerimisvõimalusega, siis ära tee otsuseid kõne ajal. Katkesta kõne. Ära vasta ka sellistele kirjadele ega sõnumitele. Ole väga ettevaatlik kanali osas, kuidas investeerimispakkumine sinuni jõudis;
• ära jaga enda isiklikke andmeid (ID-kaardi andmed, pangakaardi andmed, PIN-koodid jms) ega ära sisesta neid kellegi teise juhendamisel või mõnele kahtlasele veebilehele;
• ära lae arvutisse ega nutitelefoni ühtegi programmi, mida keegi võõras palub sul alla laadida;
• võta enne investeerimisotsuste langetamist aega mõtlemiseks;
• uuri pakkumise tausta võimalikult põhjalikult (näiteks kontrolli Finantsinspektsiooni või vastava välisriigi järelevalveasutuse lehelt tegevusluba. Kontrolli vastava riigi registrist ettevõtte andmeid. Otsi ettevõtte nime, telefoninumbrit ja e-posti Google’ist. Tee veebilehel olevatele fotodele Google’i pildiotsing, et näha, kas samu pilte kasutatakse ka mujal. Vaata WHOIS-ist, millal veebilehe domeen loodi ja loe sõltumatuid arvustusi);
• küsi nõu professionaalselt investeerimisnõustajalt, kes omab Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba;
• suhtu kriitiliselt „kiiret rikastumist ja turvalist investeeringut“ lubavatesse pakkumistesse;
• kui oled investeerimispettuse ohvriks langenud, siis võta viivitamatult ühendust oma pangaga, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte ja esita politseisse süüteoavaldus.

Järgnev näide on investeerimispettusest, mille ohver kaotas 26 000 eurot:

Tegevus	Näide
Ohver näeb Facebookis reklaami Delfi libalehest, kus räägitakse võikast kuriteost.
Ohver klikib reklaamile ja satub Delfi libalehele. Juba siin tasuks tähele panna, et tegemist ei ole ametliku delfi.ee veebilehega, vaid seda matkiva libalehega. Selleks tuleb uurida veebilehe aadressi ja võrrelda seda täht-tähelt õige delfi.ee aadressiga.
Delfi libalehe artikli lõpus on link ja reklaam „investeerimisplatvormile“, mille kaudu oli selle artikli tegelane teeninud väidetavalt aastaga 100 000 eurot.
Ohver võttis laenu ja hakkas selle platvormi kaudu „investeerima“. Ta sai alles siis aru, et tegemist on pettusega, kui tal ei õnnestunud raha platvormilt välja kanda.	Investeerimisplatvormil kuvati ohvrile, kuidas tema investeeringud aina kasvavad.

Investeerimispettused

0:45

Investeerimispettused