Jäta menüü vahele Ligipääsetavus

Ole valvas! Petuskeemid muutuvad järjest nutikamaks. Õpi, kuidas end kaitsta: Levinud pettused

Levinud pettused

Igal aastal kaotavad Eesti inimesed ja ettevõtted küberkuritegevuse tõttu miljoneid eurosid. Küberkuritegusid korraldatakse enamasti rahalise kasu eesmärgil, kuid motiiviks võivad olla ka poliitilised põhjused, häktivism, kättemaks või siseründed. Pettused moodustavad toimunud küberintsidentidest kõige suurema osa. Selleks, et mitte langeda pettuse ohvriks, õpi tundma erinevaid petuskeeme!

Langesid pettuse ohvriks?

Palun aita ka teisi hoiatada ja kurjategijaid tabada, et nad ei saaks rohkem kahju teha. Selleks teavita juhtunust politseid: cyber.politsei.ee ja RIA intsidentide käsitlemise osakonda: cert@cert.ee.

Petukõned

Petukõned on tõusnud peamiseks pettuseliigiks, mille tõttu kaotavad Eesti elanikud ööpäevas kümneidtuhandeid eurosid. Loe lähemalt, kuidas petukõne ära tunda ja mida teha, kui kahtlustad pettust.

Õngitsused

Krediitkaardiandmete, internetipanga ja tähtsamate kontode ligipääsuandmete õngitsemine, et neid andmeid hiljem ära kasutada järgmisteks rünnakuteks või raha varastamiseks.

Investeerimispettused

Igal aastal petetakse Eesti inimestelt investeerimispettuste kaudu välja miljoneid eurosid. Uuri lähemalt, kuidas pettuseid ära tunda ja ise mitte ohvriks langeda.

Ostu-müügikeskkondade pettused

Erinevates ostu-müügi keskkondades (Facebooki Marketplace, Yaga, eBay ja muud keskkonnad) levivad:

  • Organiseeritud ja automatiseeritud petuskeemid, kus õngitsetakse kasutaja krediitkaardi andmeid või pangakonto ligipääsuandmeid; 
  • Müüakse olematut kaupa – nii laiemalt organiseeritud petuskeemid kui üksiküritajatest petturid.

Panga- ja krediitkaardipettused

Erinevaid teid pidi püütakse saada kätte ohvri pangakontol olevat raha (ja võetakse lisaks kiirlaene), krediitkaardiandmeid (mille limiit kasutatakse lõpuni) või täielikku ligipääsu pangakontole (konto kasutamine rahapesuks).

Väljapressimised

Kasutajalt raha või tundlike materjalide välja pressimine ähvardusega avaldada inimese eraelulist infot (näiteks poolpaljaid pilte, täiskasvanute veebilehtede kasutamise infot, „arvuti kaameraga salvestatud videot“ või muud taolist). Sageli ei ole kurjategijal tegelikult sellist materjali olemas, aga rõhutakse inimese hirmule, et äkki on.

Ettevõtete vastased pettused

Tutvu ettevõtete ja organisatsioonide vastu suunatud erinevate petuskeemidega, näiteks tegevjuhi petuskeem, arvepettused ja värbamispettused ja väldi ohvriks langemist.

Ettevõtete vastased lunavararünnakud

Lunavara on muutunud üheks suuremaks ohuks kõikidele internetikasutajatele. Ründajad nakatavad süsteemi pahavaraga, mille eesmärk on krüpteerida või varastada ohvri failid. Pärast
krüpteerimist üritavad ründajad ohvrilt failidele ligipääsu taastamise või info avalikustamata jätmise eest raha nõuda. Uuri lähemalt, kuidas seda vältida.

Kuidas ennast pettuste eest kaitsta:

  • Ole teadlik, et küberkuritegevus on väga levinud ja ohvriks võime olla me kõik

  • Ole teadlik erinevatest petuskeemidest

  • Halda oma digitaalset elu teadlikult;

  • Hoia oma digitaalset jalajälge (ehk enda kohta internetis avaldatud infot) võimalikult väiksena, et  kurjategijatel ei oleks materjali sihitud ründe tegemiseks

  • Ava e-kirja, SMS-i või muu kanali kaudu saadetud link või manus ainult siis, kui ootad
    sellelt konkreetselt saatjalt sedalaadi infot. Loe lähemalt

  • Andmete sisestamisel kontrolli alati, et kasutad kindlasti soovitud teenuste (internetipanga, e-poe vm) ametlikku veebilehte ja iseteenindussüsteemi

  • Teadvusta, et Mobiil-ID ja Smart-ID PIN-koodide sisestamine on sama, mis päriselus isikutuvastus ja allkirjastamine. Hoia neid koode vaid enda teada ja ära edasta teistele isikutele