Levinud pettused
Levinud pettused
Igal aastal kaotavad Eesti inimesed ja ettevõtted küberkuritegevuse tõttu miljoneid eurosid. Küberkuritegusid korraldatakse enamasti rahalise kasu eesmärgil, kuid motiiviks võivad olla ka poliitilised põhjused, häktivism, kättemaks või siseründed. Pettused moodustavad toimunud küberintsidentidest kõige suurema osa. Selleks, et mitte langeda pettuse ohvriks, õpi tundma erinevaid petuskeeme!
Pettused ja petturid pole kuhugi kadunud
Petturid loodavad, et tegutseme enne, kui mõtleme. Riik, pangad, telekomiettevõtted ja teised partnerid on kokku pannud ühise käitumisjuhise, mis aitab ära tunda pettuse ohumärke ning annab selged suunised, mida teha, kui sina või keegi su lähedastest on langenud pettuse ohvriks. Alati on parem natuke rohkem kahelda kui kahetseda.
Langesid pettuse ohvriks?
Anna politseile pettusest teada. Teavita pettuse katsest e-posti aadressil kelmused@politsei.ee. Kui oled saanud rahalist kahju, siis tee politseisse süüteoavaldus.
Kui pettuse katse või pettus toimus küberruumis, siis teavita ühtlasi ka Riigi Infosüsteemi Ametit e-posti aadressil cert@cert.ee.
Loe lähemalt menüüpunktist: Langesid pettuse ohvriks?
Petukõned
Petukõned on tõusnud peamiseks pettuseliigiks, mille tõttu kaotavad Eesti elanikud ööpäevas kümneid tuhandeid eurosid. Loe lähemalt, kuidas petukõne ära tunda ja mida teha, kui kahtlustad pettust.
Õngitsused
Krediitkaardiandmete, internetipanga ja tähtsamate kontode ligipääsuandmete õngitsemine, et neid andmeid hiljem ära kasutada järgmisteks rünnakuteks või raha varastamiseks.
Investeerimispettused
Igal aastal petetakse Eesti inimestelt investeerimispettuste kaudu välja miljoneid eurosid. Uuri lähemalt, kuidas pettuseid ära tunda ja ise mitte ohvriks langeda.
Ostu-müügikeskkondade pettused
Erinevates ostu-müügi keskkondades (Facebooki Marketplace, Yaga, eBay ja muud keskkonnad) levivad:
- Organiseeritud ja automatiseeritud petuskeemid, kus õngitsetakse kasutaja krediitkaardi andmeid või pangakonto ligipääsuandmeid;
- Müüakse olematut kaupa – nii laiemalt organiseeritud petuskeemid kui üksiküritajatest petturid.
Panga- ja krediitkaardipettused
Erinevaid teid pidi püütakse saada kätte ohvri pangakontol olevat raha (ja võetakse lisaks kiirlaene), krediitkaardiandmeid (mille limiit kasutatakse lõpuni) või täielikku ligipääsu pangakontole (konto kasutamine rahapesuks).
Väljapressimised
Kasutajalt raha või tundlike materjalide välja pressimine ähvardusega avaldada inimese eraelulist infot (näiteks poolpaljaid pilte, täiskasvanute veebilehtede kasutamise infot, „arvuti kaameraga salvestatud videot“ või muud taolist). Sageli ei ole kurjategijal tegelikult sellist materjali olemas, aga rõhutakse inimese hirmule, et äkki on.
Ettevõtete vastased pettused
Tutvu ettevõtete ja organisatsioonide vastu suunatud erinevate petuskeemidega, näiteks tegevjuhi petuskeem, arvepettused ja värbamispettused ja väldi ohvriks langemist.
Ettevõtete vastased lunavararünnakud
Lunavara on muutunud üheks suuremaks ohuks kõikidele internetikasutajatele. Ründajad nakatavad süsteemi pahavaraga, mille eesmärk on krüpteerida või varastada ohvri failid. Pärast
krüpteerimist üritavad ründajad ohvrilt failidele ligipääsu taastamise või info avalikustamata jätmise eest raha nõuda. Uuri lähemalt, kuidas seda vältida.
Robotvõrgustikud
Kõik seadmed, mis on internetiga ühendatud toovad endaga kaasa mitmeid uusi küberriske. Üheks on Sinu seadmete robotvõrgustiku osaks saamine.
CAPTCHA pahavara
Ettevaatust CAPTCHA kontrolliga! Kurjategijad kasutavad rünnetes võlts-CAPTCHAt sinu seadme ülevõtmiseks